Pokuluule võistlus 2014

Trüki

Pokuluule võistlusele saadeti 2014. aastal luuletusi 380 osaleja poolt.
Parimateks tunnistatud autorid on nüüd teie ees, parimad luuletused leiate pärast võitjate nimekirja.

Parimad 1.-4. klasside arvestuses:

1. Janet Lilleallik, Aakre Lasteaed-Algkool I klass "Luuletus loodusest ja asjadest"

2. Renee Lumila, Rakvere Põhikool 2. klass "Pokud"

3. Romi Leen Niimann, Vanalinna Hariduskolleegiumi 1.T klass "Kevadekroon"

3. Triinu Kull, Aakre Lasteaed-Algkool 3. klass "Luuletus pokudest"

5. Kosejõe Kooli 2.-4. kl "Südamlik lugu piparkoogisüdamega"

5. Carolina Veebel, Jakob Westholmi Gümnaasiumi 3. klass "Looduses"

7. Triinu Helene Torma, Jakob Westholmi Gümnaasiumi 3. klass "Metsarahva kevadkuu"


5.-8. klass

1. Liis Rull, Viljandi Kesklinna Kooli 8c klass "***pehmetel soomätastel"

2.Vanessa Helm, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 7b klass "***soe päike paitab" (haiku)

3. Pille-Riin Roots, Vändra Gümnaasiumi 6. klass "***on lastel sõpru"

4. Marianne Pindmaa, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 7b klass "Kevadhommikul" (haiku)

5. Uku Hain, Osula Põhikooli 6. klass, "Täitsa mets"

6. Aleksandra Veske, Tudulinna Põhikooli 6. klass "Kevade hääled"


9.-12. klass

1. Liina-Maria Šutikova, Sillamäe Eesti Põhikooli 9. klass "*** lehtede kohin"

2. Liisa Lotta-Tomp, Jakob Westholmi Gümnaasiumi 11. klass "Minu hoov"

(3. Liisa-Lotta Tomp, Jakob Westholmi Gümnaasiumi 11. klass "Leinakaskede laul" )


Täiskasvanud

1. Helle Kirsi "Salapärased mättad"

2. Tarmo Vaarmets "Rabalaul"

3. Helle Kirsi "Tigu ja pidu"

3. Linda Järs, 83-aastane, "Kuldne kaseleht"

(4. Tarmo Vaarmets "Laanelane")

(5. Helle Kirsi "Uudishimulik leheuss")


Järjestus: (igaühelt läheb parim luuletus arvesse)

1. Helle Kirsi "Salapärased mättad"

2. Tarmo Vaarmets "Rabalaul"

3. Linda Järs "Kuldne kaseleht"

 
* * * 

VÕIDUTÖÖD

1. koht (1.-4. klass) 
LUULETUS LOODUSEST JA ASJADEST!
Janet Lilleallik
I klass
Aakre Lasteaed-Algkool

KEVAD KÄES!
KELLA KEERATI!
LUMI SULAS ÄRA. 
VEELOMBID ON PORISED.
JÄÄPURIKAD SULAVAD ÄRA.
ALEKSI SÜNNIPÄEV ON 19 APRILLIL 
JA ISSI SÜNNIPÄEV ON 16 APRILLIL!
KARU OTT ÄRKAS ÜLES! 
KONNAD ÄRKASID ÜLES JA
HÜPPAVAD RÕÕMSALT RINGI JA
TEEVAD KROKS, KROKS JA KROOKS.

TAEVATÄHED JA KUU 
SÄRAVAD TAEVAS. 
JA KELDRIS ON MARJAMAHLAD JA MOOSID VAJA ÄRA SÜÜA,
SEST VARSTI SAAB UUED.

ÕUNAD ON KA KELDRIS.

ÕUNAD JA PIRNID JA SEENED JA KAPSAD JA KAALID.
KUKED JA KANAD ON ÕRRE PÄÄL.
JA UNE MATI ISTUB KUU PEAL JA VAATAB KUU PEALT ALLA.
ÕHTUL TA KOBISTAB UKSE TAGA. 
JA LAPSED HÜPPAVAD KÕIK UKSE JUURDE JA VAATAVAD KES SEAL ON? 
JA UNE MATI PANEB TERVE LINNA 
RAHVALE LIIVA SILMA – PUT, PUTT,
PUDI, PUDI, PUTT, PUTT. 
JA SIIS KEERAME JÄLLE KELLA.


2. koht (1.-4. klass)
Renee Lumila, Rakvere Põhikool 2. klass
Pokud

Kevadel kui jalutad
siis ära kõnni mööda teed.
Piilu ikka põõsa alla,
kuuse otsa, üle vee.

Kui sa vaatad vapralt ringi,
leiad mõne poku sa.
Keset metsa, põldu, aasa
kõik nad vahvalt seisavad.

Pokud elavad kõik ringis,
ruudus, kolmnurgas ka.
Nõnda seistes üheskoos
juttu puhuvad.

Vahel kui sa hästi tasa
kõrvad kikkis kuulatad,
võid sa kuulda kuidas poku
vaikselt üks luuletab.


3. koht (1.-4. klass)
Romi Leen Niimann, Vanalinna hariduskolleegiumi 1T klass  
Kevadekroon

Kui Pokudel kevad
soov olla neil kena.
Kui hullata võiksid vaid mullaga!
Siis mängiks nad mullas,
mis kubiseks kullast,
et õhtuks end krooniga ehtida.
Kuid kulda ei ole,
vaid kahvatud õied,
mis vaikselt on hakanud tekkima.
See kevadkroon,
milles lilled kõik koos.
Nüüd Pokude päid jäävad ehtima.


3. koht (1.-4. klass)
Triinu Kull, Aakre Lasteaed-algkooli 3. klass
Luuletus pokudest

Üks laps pole miski möku,
kui ta teab, kes on poku.
Kevadel on tal roheline kuub.
Sügiseks on see pruun.
Ikka on ta lõbus ja imelik,
väga uudishimulik.

Ta on veel lõbus ja veidi sassis,
temalt saab rohkem teada kui klassis.
Ta elutseb seal, kus on märg,
omavahel käib neil ringmäng.

Pokud looduses müttavad ringi,
näitavad lastele looduse kinki – 
loodus on ime,
täitsa imeline.
Puhas õhk, vesi ja maa – 
see ongi Urvastes Pokumaa!
Tule ja vaata,
tule ja õpi,
siis targemaks saad jälle jupi.


1. koht (5.-8. klass)
Liis Rull, 8.c klass, Viljandi Kesklinna Kool

Pehmetel soomätastel,
veiklevad veel kastepiisad.
Männikäbide pruunidel kestadel
vikerkaaretriibudki sädelevad.
Kullendava kevadpäikese palgeil,
taevakaarele laiali pillutatud liblikad.
Veel viimse lume arglikud jäljed,
mustendavate kivide alla peituvad.

Ja kui sa nüüd läheksid,
sügavtumeda rabajärve kaldale.
Roosatavatel palgetel paistmas joie de vivre`i *.
Istuksid väikese mustava tiigi juurde
ristikheina kastepiiskade paitust vaevalt tundes.
Kas tunneksidki end nagu
Kevad.

*"elurõõm" prantsuse keeles


2. koht (5.-8. klass)
Vanessa Helm, 7b klass, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium

Soe päike paitab
väikeste pokude päid
ja vesi varbaid. 

3. koht (5.-8. klass)
PILLE-RIIN ROOTS, 6. klass, Vändra Gümnaasium

On lastel sõpru raamatuist ja filmist,
on koolist, lasteaiast, naabermajast...
ka vihm on sõber, kui ta langeb pilvist,
kesk põuailma, siis kui loodus vajab.

On Pöial-liisi, Tarzan, Potsataja,
need tegelased tuntud vanast ajast -
ent oli kord üks väga muhe mees
kes leidis väikse Poku külateelt.

Pokk argsi vaatas, kissitades silmi,
ei kuulunud ta ühessegi filmi,
mis teada tuntud juba ajast arust
ei teadnud isegi ta oma vanust.

See mees, kel nimeks oli muide Edgar
(ei mitte too kes pealinnas teeb ilma
vaid Edgar Valter - näed, teeb teile silma)
ta kunstnik oli - muidu lahe penskar

kui elas veel...Nüüd kahjuks sealpool Kõiksust,
ta nimi seni meie kõrvu lõikub,
sest lastele ta Poku lõi nii vahva
see kulmudele tõstis kogu rahva!


1. koht (
9.-12. klass)
Liina-Maria Šutikova, Sillamäe Eesti Põhikooli 9. klass

Lehtede kohin,
merede hääled, 
lindude teekond, 
lillede lõhn…

Looduse näod
sõnatult kaunid, 
ohtlikult õrnad,
austa neid.

Looduse võimsus, 
ilmalik ilu, 
selles maailmas
ainuke võlu.


2. koht (9.-12. klass)
Liisa Lotta Tomp, Jakob Westholmi Gümnaasiumi 11. klass
Leinakaskede laul

Leinakaskede varjus naeratab päike
närtsinud lillel on naeratus suul
ja on jõgi andnud põõsastel' võluva läike,
mis peegeldub lehtedel, murul ja puul

Murdunud mänd laulab vaikides laulu,
mida sinagi ümisesid minule kord
sa kurbust õhkasid silmade kaudu,
välisest maskeeringust tolku ei olnd

Näe, sinul ja loodusel on üheine keel,
mis teed leinakase rüppe leida aitab
teie nukrus varjab end laulujupi sees,
mis üksikuid ühendab, hoiab ja paitab


3. koht (9.-12. klass)
Liisa Lotta Tomp, Jakob Westholmi Gümnaasiumi 11. klass
Minu hoov

Minu tagahoovis kõrgumas suur Džomolungma
Ning tükike ookeanist möllamas seal
Samaaegselt on soe ning sadamas lund ja
Päikesekiired ei lahku sealt eal

Minu hoovis on radu, kus veel pole käidud
Ning torne, mida ilmselt on külastand' kõik
Ühes otsas käib torm, mis teises on vaibund',
Minu aias sa pokusid kohata võid

Kord hingata raske, sest kõrgused suured
Kord maapinda katmas seal rabad ja sood
Kuid alati kõik on käe-jala juures,
Kogu maailma mahutab ära mu hoov

 

Täiskasvanud
1. koht
Helle Kirsi
SALAPÄRASED MÄTTAD


Mõtteis mööda metsa kulgen,
aga siis jään hätta teel,
kuna astuda ei julge
ühelegi mättale,
sest et liigutab seal keegi...
Edasi ei kipu ma.
Mõtlen ainult, mis ma teen ning
jalg jääb õhku rippuma.

Lõpuks vaikselt varbad maha
tasapisi toetan ning
piilun rohutuusti taha -
seal on peidus veel üks hing!
Neid on rohkem veel kui tosin!
Või see mulle ainult näib?
Kostab vaikne naer ja sosin - 
mets on elus mättaid täis!


Täiskasvanud 2. koht
Tarmo Vaarmets
RABALAUL

Raba sees - raba soos
raba seen - raba soon
Sügavuste samblavaibad
Sooõite õõtsepaigad
Raba sees - raba soos
raba meel - raba moor
Jalajälge valgub vesi
Mätas nime meilt ei küsi
Raba sees - raba soos
puhtad veed - puhtad vood
Jändrikuma rabakase
all on sisaliku ase
Raba sees - raba soos
raba leem - raba loom
Kiduraima rabamänni
kõrval austusega kõnnin
Raba sees - raba soos
raba keel - raba koor
Sookailu lõhn meid saadab
Mõtlemise teiseks muudab
Raba sees - raba soos
raba neel - raba nool
Lauka kolli sada sõõmu
põhjamuda mulli rõõmu
Raba sees - raba soos
raba seen - raba sool


Täiskasvanud 3. koht

Helle Kirsi
TIGU JA PIDU

Ühel päeval tahtis tigu
teha suvealguspidu.
Kutsus sõpru igat sorti,
lubas teha lehetorti.

Ootamine raske oli,
võttis silma uniseks.
Sõbrad tulid. Suvi oli
üle läinud sügiseks.


Täiskasvanud 3. koht
Linda Järs
KULDNE KASELEHT

Kuldne
kaseleht
on kutse 
kurepojale
Kutse pikaks
lennureisiks
lõunarajale.
Alles
kuumav 
kevadpäike 
pesas poegi
kallistas
Kuremamma 
pojukesi 
sulesoojas 
hellitas.
Nüüd
kui rabalauka
serval
punab marju
terve saar
säeb tiibu
lennuvalmis
kurekaunitar

Aeg
tõi tuule
tiibadesse
rännukutse
südamesse
ootab
kauge maa.

Küllap
mõnigi meist
ihkaks lõuna
lennata
kure kluugutuste
saatel 
kaasa
rännata
sinikõrgustesse
seilaks
tiivul tugevail
rännukutse
kaasa võtaks
hinge tagamail.