Uue kalendri päev, 01. jaanuar
 

Karnevalipäev, 10. jaanuar

Mis vahe on inimeste ja pokude karnevalikommetel? Saad teada Pokukojas. Uurime piltidelt erinevaid maske, proovime tantsusamme ning kuulame muinasjuttu kuningast, kellele meeldis maski kanda. Meisterdame endalegi maski, et lõbusat karnevalipäeva kodus jätkata.    

Talitukupäev,04. veebruar

Pokudel on suur tukkumise päev. Mida nad unes näevad? Mõned loomad ju magavad koguni talv läbi ja tegutsevad ainult suvel. Kes need on? No ei - meie küll tervet päeva tukkuda ei suuda, peame vahepeal ringutama, tantsima ja laulma. Meisterdame endale ka meenekese sellest päevast.

Rongakronksupäev, 20. veebruar

Missugune lind on ronk? Aga vares? Kes on kaaren? Kuidas vares laulab? Kuuled kõigest põhjalikumalt kui tuled Pokukotta rongakronksupäevale. Püüame matkida ronga lendu, laulame ja tantsime. Teeme igaüks endale oma rongakese kaasagi.

Lõolõõripäev, 07. märts

Milline rändlind esimesena meie juurde jõuab? Saad teada, tulles Pokukotta lõolõõripäevale. Joonistame kevadise pildi, kuhu peidame ära oma lõokesed. Puuko õpetab lõokeste moodi lendamist ja lõõritamist ning pajatab muinasjuttu sellest, kuidas lõoke kuningapoja terveks lõõritas.

Väikese matka päev, 10.aprill

Uurime välja, mismoodi ja miks pokud matkavad ja mida neil selleks vaja läheb. Tuleb välja, et headest silmadest üksi pole kasu, kui nendega näha ei osata. Puuko abiga saab õppida nägema imelisi vigureid, mida loodus välja pakub. Võtame mõne viguri kaasa ka.

                                Konnakrooksupäev,  20.aprill

Kas teate, mis värvi on konnad ja milline on kärnkonn? Saame siis nendega lähemalt tuttavaks ning proovime, kuidas oleks konna moodi hüpata ja krooksuda. Puuko aitab kaasa. Kuulame lugu konnakommete kohta. Lõpuks on konnad nii armsaks saanud, et meisterdame endale kaasavõtmisekski konnakese.

                               Kevadise kepsutamise päevad, 3.- 4. mai

Kevad paneb kepsutama. Pokudele meeldib see väga ja kellele meist see ei meeldiks!
Metskitsedki kepsutavad välul ja Puukol on jalg kerge. Pokukojas ootab ees väga lustlik üritus, kus tantsust ja laulust puudust ei tule. Et laulu saadab ka pillimäng, siis valmistab igaüks endale oma mänguriista.

Käokukupäev, 06. mai

Maikuu alguses teeb kägu esimest korda häält. Proovime meiegi, kas oskame käo moodi kukkuda. Kuuleme Puukolt, mis tempudega kägu hakkama saab, mismoodi ta kukub, kui tal odraokas kurku läheb ja palju muudki põnevat.

Õiesoengupäev, 17. mai

Vaatame pilte, missugused näevad pokud välja, kui nende juustes hakkavad kasvama õiekesed. Kehastume ise õitsvate kuubedega pokudeks ning tantsime mõnusat kevadtantsukest. Kuulame muinasjuttu lillede kellast ning meisterdame kaasa kevadlilli.

Punase maasika päev, 12. juuni

Uurime, millised on esimesed marjad, mis metsaveerel valmis saavad ja millised on hilisemad valmijad. Saame teada, miks pokud, kes ju maasikaid ei söö, punase maasika päeva peavad. Tantsime ja laulame koos Puukoga kõigi maitsvate metsamarjade auks.

                                  Suure matka meenutuspäev, 30. juuni

Saame teada, miks pokud tähistavad suure matka meenutuspäeva. Mis oli see, mis sundis neid kodupaika vahetama ja suurele matkale asuma? Kuidas nende matk möödus ja mis juhtus siis, kui nad oma uude elukohta jõudsid? Kogu selle loo kirjutas-joonistas onu Edgar Valter.

Kuhjatantsupäev, 02. juuni

Mis asi on kuhi? Kuidas pokud kuhja teevad ja pärast lustivad? See tuleb jutuks Pokukojas. Tuletame meelde, missugused taimed kasvavad niidul ja missugused lilled aasal, milliseid oleme näinud kodumurul. Peale kuhjatantsu ja laulu koos Puukoga meisterdame endale kaasa suvelõhnakotikese.

Suure suveümina päev, 15. juuli

Kuulame koos juttu, kuidas Puuko esimest korda pokude koori ümisemas kuulis ja kuidas see talle mõjus. Saame Puukolt õpetussõnu, kuidas pokuüminat harjutada, proovime üheskoos ümiseda ning selle saatel tantsida.

Sirtsusirinapäev, 19. august

Sellel pokukalendri tähtpäeval uurime, missugused on rohutirtsud, missugused lauluritsikad, mis neil on ühist ja mis erinevat. Ja ka seda, kuidas laulab ritsiklind. Tantsime ja laulame koos Puukoga ning meisterdame igaüks endale oma tirtsugi kaasa.

Kõige vanema poku sünnipäev, 21. september

Kes on see kõige vanem poku ja kas ta ikka on pärispoku? Küll Pokukojas saab selgust ja sünnipäev lustakalt peetud. Sünnipäevalapsele meisterdatakse kingiks toredad pokulikud kaardid.

Kuuevahetuspäev, 05. oktoober

Mismoodi käib kuuevahetus pokudel? Kas nad vahetavad oma kehakatteid sama tihti kui inimlapsed või harvemini? Kas mõni loom ka talve hakul kasukat vahetab? Neile küsimustele saame vastuse Pokukojas. Teeme olemise mõnusamaks tantsu ja lauluga ning lõpuks saab igaüks omatehtud pokukese kaasa.

Külmakrõpsupäev, 27. oktoober

Uurime, miks oktoobris tekib lompidele õhuke jääkirme, mis jala all krõpsub ja kuulame Puuko pajatusi külmataadi vempudest. Tantsime koos Puukoga külmakrõpsutantsu ning päeva jääb meenutama omatehtud pildike jäälilledest.

Muinasjutuvestmispäev, 14. november

Hallil ja külmal novembrikuul on just õige aeg vesta muinasjuttu. Ja kõige parem koht selleks on teadagi Pokukoda, kus saab kuulata Puukot jutustamas kassikesest ja kakukesest ja ka pintselsabadest. Muinasjuttude vahele käib tants ja laul ning jõutakse ka pintselsabaliku meisterdamiseni.

Soojade soovide päev, 24. detsember

24. detsember on ju soojade soovide soovimiseks kõige sobivam päev. Pokumaal aga tähistatakse pea kogu detsembrikuu jooksul soojade soovide aega. Puuko oskab rääkida, kuidas pokudel see soovimine käib. Ei jää soojad soovid soovimata ka Pokukojas kuuse juures ja soovidest sooja keekese viib igaüks koju kaasa.